Võib-olla on viga ikkagi inimestes. Võib-olla ajastus. Aga kõige tõenäolisemalt ikka inimloomuse ahnuses, võimuihas, kuulsusejanus. Kui hoolikalt vaadelda neid materjale, mis on antud algkogudusele tema usuliseks kasvamiseks, võib igaüks ise teha järeldusi. Siinkohal tahakski välja tuua ühe sellise teksti, mille olen tõlkinud ja riputanud üles (http://www.scribd.com/doc/122417978/Didache-kaheteiskumne-apostli-oppetunnid ), et ka teised saaksid sellega tutvuda. Igal inimesel peab endal olema võimalus kõiksuse eksistentsile läheneda, temaga sarnastuda, ennast täiustada. Kui aga igatsus sisimas kripeldab ja pakitseb, siis võib liituda teiste sarnaste otsijatega, et luua see algne kogudus uuena tänapäeval ja saada osa neist õnnistustest, mida religioosne kirik on aegade jooksu inimlaste käest ära võtnud.
Kas on veel jäänud järele inimesi, kes püüavad Jumala enese tõe poole? Või on siiski lõpp nii lähedal, et enam pole armastust inimeste keskel, vaid vihkamine, kiitlemine, uhkustamine, suurustlemine?
Loodan, et ma eksin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar