Kool, see on hea!

   Kui lähed õppima, siis on raske. Isegi väga raske, nii aru saada kui ka ennast õpitust arusaadavaks teha. Päev päevalt muutub paremaks - enesekindlus kasvab, teadmised paisuvad, väljendusoskus muutub. Kõik liigub edasi ja ühel hetkel märkad, et rumalust su enda sees on kohutavalt palju. Jääb vaid otsustada, mida teha. Kas liikuda edasi avarama rumaluse tunnetuse poole või jääda nautima olemasolevat, suurt ja võimsat tarkuse tunnetust enese sees?

   Päike tõuseb ja loojub ja seda on juhtunud juba miljardeid kordi. See särav kera taevalaotuses ei ole oma erksuses millegagi võrreldav, kuid oma teekonnal läbi laiade kosmiliste avaruste, enese loomisest alates, pole ta kordagi peatunud.  Ja kas tema sära on seetõttu väiksem? Või suudab keegi tema suursugust mõju ümbritsevale vähendada?

   Teadmised annavad vabaduse otsustada, mis on õige ja mis vale, kuid kui ma saan vaid selliseid tarkuseteri, mis on mu oma tahtest otsitud, loetud, kuuldud, kas ma siis ikka olen tark, või on mu oma töö vili teind mind suureliseks ja pannud päikese sära mu oma ego teenistusse? Kes teaks öelda, kuidas seda arusaamist otsida, kust seda leida, mida mulle endale on tarvis? Eks mu oma mina ole see, mis teeb tööd mu enese sees ja eks ma pean ikka ise jagu saama laiskusest enda sees - hoida mugavast tsoonist kinni. Võitlust õppida, õppida ja õppida ei pea keegi ette ütlema ega minu tarbeks üles kirjutama. Selleks saab tõuke ikka ümbritsevate inimeste rumalusest, pimedusest kaaslaste sees. Auahnus on see, mis sunnib, himustus olla parim heade hulgas ja kas ma peaksingi siis oma hinge peegeldusi rumaluse kohtu ette laiali laotama. Õpin ma ju ikka selleks, et ise kasvaksin selle läbi ja siis maailma inimeste pilkenooled ei saa ju mulle kahju sünnitada.

   Päike tõuseb hommikul ja õhtul loojub ja nii on see kõikjal maailmas. Mitte ükski tõde ega vale ei saa seda väärata. Valgust võib tulla paljudest allikatest, aga eredaim neist on ikka päikeselt. Kas siis ma peaksin loobuma õppimisest, kui igavese arusaamise allikast tulev mõistmine jääb kellelegi jalgu? Ei, kindlasti ei tee ma seda, isegi siis mitte, kui takistajaks olen ma ise. Ma õpin ja õpin ja õpin ja see on hea. Küll on hinge ülendav, kui saad ise targemaks võid seda kasutada oma igapäevases elus  ja saad ka teistele edasi anda, teiste heaks kasutada! 

    Kool on hea, see hoiab noorena. Alati on hea aeg olla noor.